Kas minimaja peab registrisse kandma?

Viimastel aastatel on väiksemad minimajad muutunud väga populaarseks lahenduseks nii suvilaks, külalistemajaks kui ka lisahooneks oma krundile. Paljud inimesed küsivad aga sama küsimust:

Kas minimaja peab kandma ehitisregistrisse?

Vastus sõltub peamiselt hoone suurusest, kasutusest ja kohaliku omavalitsuse nõuetest.

Mis on ehitisregister?

Ehitisregister (EHR) on riiklik andmebaas, kuhu kantakse andmed ehitiste kohta Eestis. Sinna märgitakse näiteks:

hoone suurus
kasutusotstarve
ehitusluba või ehitusteatis
tehnilised andmed

Tavaliselt kantakse ehitisregistrisse suuremad hooned, mille ehitamiseks on vaja ehitusluba või ehitusteatist.

Kas kuni 20 m² minimaja peab registrisse kandma?

Üldjuhul kuni 20 m² suuruse ehitise puhul ei ole vaja ehitusluba ega ehitusteatist, kui see vastab järgmistele tingimustele:

ehitisealune pind on kuni 20 m²
hoone kõrgus on kuni 5 meetrit
tegemist on väikeehitisega (näiteks aiamaja, saunamaja või minimaja)
hoone ei ole mõeldud alaliseks elamiseks

Sellisel juhul ei pea hoonet tavaliselt ehitisregistrisse kandma, sest ehitusprotsess ei nõua ametlikku luba.

Millal võib registrisse kandmine olla vajalik?

On siiski olukordi, kus minimaja tuleb registrisse kanda või selle kohta teha teatis:

Näiteks kui:

hoone on suurem kui 20 m²
hoonet kasutatakse alaliseks elamiseks
kohalik omavalitsus nõuab ehitusteatist
krundil on eritingimused (näiteks detailplaneering)

Seetõttu on alati mõistlik enne ehitamist kontrollida oma kohaliku omavalitsuse nõudeid.

Kas minimaja võib kasutada aastaringseks elamiseks?

Kuigi paljud inimesed kasutavad minimaju ka aastaringseks elamiseks, käsitletakse kuni 20 m² hooneid tavaliselt abihoonena (näiteks suvemaja, külalistemaja või saunamaja).

Kui soovitakse hoonet kasutada ametlikult elamuna, võivad nõuded olla teistsugused.